Uus-Meremaa Põhjasaar vs Lõunasaar
Uus-Meremaa koosneb kahest peamisest saarest – Põhjasaarest (maori keeles Te Ika-a-Māui) ja Lõunasaarest (Te Waipounamu), mida eraldab Cooki väin. Mõlemal saarel on oma eripärad, mis muudavad nad unikaalseks nii geograafiliselt, geoloogiliselt kui ka looduslikult.
Geograafilised üldandmed
Pindala:
- Põhjasaar: 115 000 km²
- Lõunasaar: 151 757 km² (suurem kui Põhjasaar)
- Kokku: 268 021 km²
Lõunasaar on pindalalt maailma saarestike hulgas 12. kohal, Põhjasaar 14. kohal. Cooki väin, mis saari eraldab, on kitsaimas kohas umbes 20 km lai.
Uus-Meremaa rannajoon on kokku 15 134 km pikk. Uus-Meremaa majandusvöönd (üle nelja miljoni ruutkilomeetri) on riigi maismaa-alast 15 korda suurem.
Põhjasaare põhjapoolseim punkt asub Reinga neemel Aupouri poolsaarel, samas kui Lõunasaare lõunapoolseim punkt jääb Bluffi linna lähistele.
Kliima erinevused
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis mõõdukas mereline kliima. Õhutemperatuurid ei lange reeglina alla nulli ega tõuse tihti üle 30°C. Detsembris algaval suvehooajal püsivad temperatuurid enamasti 20-30°C vahel.
Siiski esinevad saarte vahel mõningad erinevused:
- Põhjasaar: Soojem kliima, eriti põhjapoolseimas osas, mida mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad jaanuaris-veebruaris.
- Lõunasaar: Jahedam kliima, rohkem lumesadusid talvel.
Sademed jaotuvad mõlemal saarel üsna ühtlaselt terve aasta jooksul, kuid lumesadu esineb peamiselt Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemates piirkondades.
Geoloogia ja maastik
Uus-Meremaa moodustab osa Vaikse ookeani tulerõngast, mis väljendub eelkõige Põhjasaare vulkaanilises aktiivsuses.
Põhjasaar:
- Aktiivsem vulkaaniline tegevus
- Märkimisväärsemad vulkaanid: Ruapehu (umbes 15 000 aastat vana), Ngauruhoe (sümmeetriline koonus) ja Tongariro
- Tongariro rahvuspark – Uus-Meremaa vanim ning esimene topeltstaatusega UNESCO Maailmapärandi nimekirja kuuluv park
- Taranaki kose – langeb 20 m kõrguselt Ruapehu vulkaani laavaplatoolt
Lõunasaar:
- Kõrgemad mäed, tuntud “Lõunaalpidena”
- Vähem vulkaanilist aktiivsust
- Mt Cook – kõrgeim tipp Uus-Meremaal, 3724 m
Rahvastik ja linnad
Kuigi täpsed rahvastikuandmed puuduvad käesolevast uuringust, on teada, et suuremad linnad jaotuvad saarte vahel järgmiselt:
Põhjasaar:
- Auckland – suurim linn ja majanduskeskus
- Wellington – pealinn
Lõunasaar:
- Christchurch – suurim linn lõunasaarel
- Dunedin
Ökosüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus
Mõlemad saared pakuvad erinevaid ökosüsteeme:
Põhjasaar:
- Rohu- ja alpi põõsasmaastik Tongariro piirkonnas
- Pöögimetsad
Lõunasaar:
- Ulatuslikumad metsaalad
- Alpimaastik
Te Araro matkarada läbib kogu Uus-Meremaad, pikkusega ligi 3000 km, pakkudes võimaluse kogeda mõlema saare looduse mitmekesisust.
Māori kultuur ja ajalugu
Māori rahvas on Uus-Meremaa põlisrahvas, kelle kultuuripärand on oluline mõlemal saarel:
- Põhjasaare māori nimi – Te Ika-a-Māui
- Lõunasaare māori nimi – Te Waipounamu
Eurooplastest avastajate esimesed kokkupuuted:
- Abel Tasman 1642. aastal, kes seilas mööda läänerannikut ja nimetas saari “riigistatud maaks”
- Kapten James Cook, kes nimetas saarestiku Uus-Meremaaks
- Māori nimed Cooki järgi: Aehei No Mouwe (Põhjasaar) ja Tovy Poenamu (Lõunasaar)
Uus-Meremaa liitus liitlasvägedega Teises maailmasõjas 3. septembril 1939.
Muud märkimisväärsed faktid
Stewarti saar (maori keeles Rakiura) on suuruselt kolmas saar, mis asub Lõunasaare lõunarannikust umbes 30 km kaugusel.
Selged võrdlused Põhjasaar vs Lõunasaar
- Suurus: Lõunasaar on suurem: 151 757 km² vs 115 000 km² Põhjasaarel
- Maailma pindalalt: Lõunasaar on 12. kohal, Põhjasaar 14. kohal
- Kliima: Lõunasaarel esineb rohkem lumesadu kui Põhjasaarel
- Geoloogia: Põhjasaar on vulkaaniliselt aktiivsem (Ruapehu, Ngauruhoe, Tongariro)
- Kliimaerinevused: Põhjasaar on rohkem mõjutatud lähistroopilistest kõrgrõhualadest
Uus-Meremaa looduslik mitmekesisus, geograafiline eripära ja rikkalik kultuuripärand muudavad mõlemad saared unikaalseks. Nii Põhjasaar oma vulkaanilise aktiivsusega kui ka Lõunasaar oma mägise maastikuga pakuvad külastajatele võimaluse kogeda Uus-Meremaa mitmekülgsust.