USA rahvuspargid ja looduslikud aarded

USA rahvuspargid pakuvad Eesti reisijatele võimaluse avastada maailma mitmekesisemaid loodusmaastikke. Need on tõelised metsiku looduse ja loodusliku ilu pühakojad, mis varjavad endas hämmastavaid loodusnähtusi ja hingemattavaid vaateid. Ameerika Ühendriikide rahvusparkide võrgustik hõlmab üle 30 osariigi ja territoriaalse ala, sealhulgas kauged ja eksootilised Ameerika Samoa ning USA Neitsisaared. Need pargid on Ameerika looduspärandi kaitsjad ja pakuvad külastajatele unustamatuid elamusi.

Rahvusparkide geograafiline jaotus

California on enim rahvusparke (üheksa) omav osariik, mis on kuulus oma mitmekesiste maastike poolest – alates rannikuäärsetest sekvoiametsadest kuni kõrbemaastikeni. Samas ka Alaska ja Utah on tuntud oma hingemattava looduse poolest. Rahvusparkide võrgustik katab erinevaid kliimavöötmeid, alates Alaska jäistest maastikest kuni Florida soode ja Lääne-USA kõrbealadeni.

Üks erilisi näiteid on Saguaro rahvuspark Arizonas, mis on tuntud hiigelsaguarokaktuste poolest. Need majesteetlikud taimed, mis on Arizona sümboliks, võivad kasvada kuni 15 meetri kõrguseks ja elada üle 150 aasta. Esimesed kõrvalharud hakkavad kaktustel tekkima alles siis, kui nad on umbes 75-aastased, mistõttu on iga suurem kaktus nagu elav ajaloo tunnistaja.

Looduslikud eripärad ja maastikud

USA rahvuspargid pakuvad mitmekesiseid looduslikke vaatamisväärsusi, mis võivad panna iga loodusearmastaja südame kiiremini põksuma:

Jää ja fjordid

Alaska Glacier Bay ja Kenai fjordid pakuvad jääliustike ja mägismaastike ühendust, mida võib võrrelda Norra või Islandi vaadete ilu ja majesteetlikkusega. Glacier Bay rahvuspark on üks vähemkülastatumaid parke (umbes 5,748 külastajat aastas), mis võimaldab rahulikumat looduskogemust. Siin saab näha liustike “vasikaid” - jäämägesid, mis murduvad liustikust lahti ja kukuvad merre tekitades võimsa kõmina ja laine. See looduse jõudemonstratsioon on vaatepilt, mida on raske unustada.

Merelahed on täis elu – vaalad, hülged ja merilõvid on sagedased külalised, ning kotkasilm võib märgata ka kaldapealsetel jalutavaid karusid. Fjordide seintelt voolavad alla veekaskaadid, mis tekitavad ebamaist heli, kui need kohtuvad merepinnaga.

Vulkaanilised järved

Oregoni Kraatrijärv on maailma sügavaim vulkaaniline järv (592 m). See tekkis umbes 7,700 aastat tagasi Mount Mazama vulkaani plahvatuse tagajärjel – kataklüsmiline sündmus, mille võimsust on raske ette kujutada. Järve vesi on uskumatult sinine ja läbipaistev, peegeldades taevast nagu peegel. Järve keskel asub Wizard Island – järvest väljaulatuv väike vulkaaniline saar, mis annab maastikule veelgi müstilisema ilme.

Kivimoodid

Utah osariik on tuntud punaste liivakivikõrgendike poolest, nagu Bryce’i kanjon. Need ebatavalised kivimoodid, mida kutsutakse “hoodoo’deks”, on tekkinud miljonite aastate jooksul erosiooni tulemusena. Päikesetõusul ja -loojangul võtavad need kivimoodustised eriti maagilise kuma, muutudes oranžiks, punaseks ja kuldkollaseks. Utah rahvuspargid on seetõttu populaarsed sihtkohad nii fotograafidele kui ka matkajatele.

Hoodoo’d ise näevad välja nagu maagilised kivitulbad, mida mõni hiidmäng oleks sättinud kõrbeliivale – mõni sulanud küünla, teine veidra seene ning kolmas müstilise torni moodi.

Matkarajad ja tegevused

USA rahvuspargid pakuvad erineva raskusastmega matkaradu ja tegevusi, mis sobivad igale vanusele ja füüsilisele vormile:

Raskusastmed

Utah rahvusparkides (näiteks Zion või Arches) on võimalik valida nii lühikestest perele sobivatest rajadest kuni mitmepäevastest retkiteedest. Näiteks Zion rahvuspargis on kuulus “The Narrows” matkarada, kus matkajad kõnnivad läbi kitsa kanjoni vees, mille seinad kõrguvad sadu meetreid mõlemal pool. See on tõeline seiklus, mis pakub haruldast võimalust tajuda kanjoni sügavusi mitte ainult vaatega, vaid kõigi meeltega.

Arches rahvuspargis leidub üle 2000 loodusliku kivise kaare, millest kuulsaim on Delicate Arch – Utah osariigi sümbol, mis on peaaegu 20 meetrit kõrge ja näeb välja nagu võimsad kivised jalad, mis hoiavad taevast.

Hobusega ratsutamine

Paljudes parkides on võimalik teha giidiga ratsakäike, mis võimaldab sügavamat loodusega kontakti ja annab võimaluse kogeda maastikke nii, nagu seda tegid ajaloolised asunikud ja avastajad. See on eriti populaarne Lääne-USA parkides, kus kauboi-traditsioonid on tugevalt juurdunud.

Näiteks Yellowstone’is võib ratsutada läbi laiuvate aasade ja metsade, jälgides samal ajal piisoni- ja hirvekarjasid eemalt. Mõnes pargis pakutakse ka mitmepäevaseid ratsaretki, kus ööbitakse telkides või mägimajades – see on kogemus, mis viib teid tagasi Metsiku Lääne päevadesse.

Vaatamisväärsused ja tegevused

Laagriplatsid

Enamik parkidest pakub varustatud laagrikohti, kus võimalik on ööbida looduse keskel. Paljudes parkides on saadaval nii primitiivsed telkimisalad kui ka täielikult varustatud autosuvilate pargid. Laagriplatside broneerimine on soovitav teha mitu kuud ette, eriti kõrghooajal.

Grand Canyoni laagripaigad on eriti populaarsed, kuna pakuvad võimalust ärgata kanjonivaadete saatel. Suvekuudel võib termomeeter näidata päeval üle 40°C, kuid öösiti võib temperatuur langeda alla 15°C, mistõttu on oluline varustuda mitmekihiliste riiete ja kvaliteetse magamisvarustusega.

Ekskursioonid

Mitmetes parkides korraldatakse giidiga looduse retki, mis annab sügavamaid teadmisi piirkonna ajaloost ja ökosüsteemidest. Näiteks Yellowstone’i rahvuspargis saab osaleda giidiga ekskursioonidel, et näha kuumaveeallikaid ja geisreid ning õppida nende geoloogiliste nähtuste kohta.

Yellowstone’i kuulus Old Faithful geiser purskab regulaarselt iga 60-90 minuti järel, saates õhku kuni 56 meetri kõrgusele kuuma vee samba. Giidid selgitavad, kuidas see looduse “kell” töötab ning kuidas vulkaaniline aktiivsus selle all maa sees toimib. Öisel ekskursioonil on võimalik näha ka tähti peegeldumas Grand Prismatic Springi värvilises vees – vaatepilt, mis näib olevat teisest maailmast.

Külastusaeg ja ettevalmistus

Kliima

Alaska parkides (näiteks Glacier Bay) võib külastusaeg olla piiratud suvekuudesse, samas kui lõunaosariikides (näiteks Everglades) on soojem aasta läbi. Parimad reisikuud USA-s sõltuvad suuresti sihtkoha geograafilisest asukohast.

Näiteks:

Yellowstone’i rahvuspark on kõige külastajasõbralikum juunist septembrini, kui matkarajad on lumevabad ja temperatuurid meeldivad
Grand Canyon on parim külastada kevadel ja sügisel, kui temperatuurid on mõõdukad – aprilli ja mai ning septembri ja oktoobri kuud pakuvad ideaalset ilma
Death Valley (Surmaorg) on parim talvekuudel (november kuni märts), kuna suvel võivad temperatuurid tõusta üle 45°C. See on piirkond, kus on mõõdetud üks kõrgemaid temperatuure Maal – 56,7°C

Statistika

Vähem külastatud parkid nagu Glacier Bay (5,748 külastajat aastas) võimaldavad rahulikumat kogemust, samas kui populaarsed pargid nagu Grand Canyon või Yellowstone võivad kõrghooajal olla üsna rahvarohked.

Great Smoky Mountains rahvuspark on USA kõige külastatum rahvuspark, mida külastab aastas üle 12 miljoni inimese. Seevastu Gates of the Arctic rahvuspark Alaskas näeb vaevalt mõni tuhat külastajat aastas, pakkudes tõelist eraldatuse tunnet. Nende statistiliste erinevuste tundmine aitab reisijal planeerida oma külastust vastavalt sellele, kas otsitakse rahvarohket keskkonda või üksildasemat looduskogemust.

USA rahvusparkide külastamine Eesti reisijale

Eesti reisijal tasub USA rahvusparkide külastamisel arvestada järgmiste aspektidega:

Transpordiühendused: Enamik rahvusparke asub suurematest linnadest eemal, mistõttu on mugavaim liikumisvahend rendiautoga. Mõnede kaugemate parkide puhul (eriti Alaskas) võib olla vajalik kasutada väikelennukeid või paadiühendusi. Populaarsematesse parkidesse nagu Yosemite või Grand Canyon on võimalik tellida ka organiseeritud bussiretki lähedastest suurlinnadest.
Majutus: Populaarsemates parkides on soovitav majutus broneerida 6-12 kuud ette, eriti kui soovite ööbida pargi territooriumil asuvas lodžis või laagris. Yosemite’i orus asuv ajalooline Ahwahnee Hotel (varem tuntud ka kui Majestic Yosemite Hotel) täitub tipphooajal peaaegu aasta ette.
Varustus: Matkadel on oluline kanda kihtidena riietust, mugavaid matkajalatseid, päikesekaitsevahendeid ja piisavalt vett. Kõrgmäestikus matkates tuleb arvestada järskude temperatuurimuutustega. Päikeseloojangul võib temperatuur langeda kiiresti, seega peaks alati kaasas olema soojad riided, isegi kui päeval on palav.
Pääsmed: Paljudesse rahvusparkidesse on võimalik osta mitmepäevapileteid või America the Beautiful Pass, mis annab aastase sissepääsu kõikidesse föderaalsetesse rahvusparkidesse. See pass maksab 80 dollarit ja on eriti kasulik, kui plaanis on külastada mitut parki aasta jooksul.

USA rahvusparkide külastamine pakub Eesti reisijale võimaluse kogeda looduse mitmekesisust, mida Euroopas ei kohta – tohutud kanjonid, aktiivsed geisrid, hiidpuud, metsikud kõrbed ja massiivsed liustikud. See on suurepärane võimalus avastada Ameerika looduspärandit ja nautida aktiivseid tegevusi vabas õhus.

Kui olete huvitatud USA reisimisest, võiksite tutvuda ka teiste USA vaatamisväärsustega ja USA linnadega, et planeerida mitmekülgne reisikogemus.