Peruu toidu ja restoranide kultuur
Peruu köök on üks maailma mitmekesisemaid ja põnevamaid toidukultuure, mis ühendab endas nii põlisrahvaste traditsioonid kui ka mitmete sisserännanud rahvaste mõjutused. See ainulaadne köök on kujunenud pika aja jooksul, peegeldades riigi geograafilist mitmekesisust ja rikkalikku ajalugu.
Ajalooline taust ja mõjutused
Peruu toidukultuur sai alguse iidsete tsivilisatsioonide, eriti inkade ajastul. Tänapäevane Peruu köök on kujunenud erinevate kultuuride kokkupuutel - põlisrahvaste traditsioonidele on lisandunud hispaania kolonistide, Aafrika orjade ning hiina ja jaapani sisserändajate mõjutused. Hispaanlased tõid kaasa riisi, nisu ja suhkruroo kasvatamise ning ka kodustatud kariloomi. Hiina immigrandid tõid 19. sajandil kaasa oma kulinaariatraditsiooni, mis viis Chifa köögi tekkimiseni, kus segunevad hiina toiduvalmistamise tehnikad kohalike koostisosadega. Aafrika mõjutused on märgatavad eriti rannikualade köögis, kus populaarsed on tacu-tacu taolised riiside ja ubade kombinatsioonid.
Peamised toidupiirkonnad
Rannikuala köök
Peruu 2414 kilomeetri pikkune rannikuala on tuntud oma mereandide roogade poolest. Siinse köögi kroonijuveel on ceviche - toores kala, mis on marineeritud laimimahlas koos sibula ja tšilliga. See värske ja maitserikas roog on sedavõrd oluline, et Peruus tähistatakse 28. juulil rahvuslikku ceviche päeva. Lisaks cevichele on populaarsed ka grillitud kalad, kreveti- ja kalmaarihõrgutised ning erinevad merekarpidest valmistatud road.
Mäestikupiirkonna köök
Andide mäestiku piirkonnas domineerivad traditsioonilised road, mis põhinevad kohalikel põllukultuuridel. Siinne köök on tihedalt seotud põliste traditsioonidega. Üheks erilisemaks roaks on pachamanca - traditsioonilisel viisil kuumade kivide vahel valmistatud liha ja kartulid. Mäestikupiirkonnas on olulisel kohal ka quinoa, mis on üks toitaineterikkamaid teravilju maailmas, ning erinevad kartulisordid, mida kasutatakse nii suppides kui ka põhiroogades.
Amazonase vihmametsa köök
Peruu Amazonase piirkonna köök põhineb kohalikul kalal, värskelt korjatud puuviljadel ja maniokil. Siinsed road on sageli lihtsamad, kuid väga maitserikkad. Amazonase köögis kasutatakse palju mageveekalasid, eksootilisi puuvilju nagu aguaje ja camu camu, ning kohalikke maitsetaimi. Eriline koht on ka erinevatel palmisüdametel ja maniokist valmistatud roogadel.
Olulisemad koostisosad
Peruu on kartuli sünnimaa, kus kasvatatakse üle 3000 erineva kartulisort. Lisaks on olulised:
- Mais (sealhulgas lilla mais ehk maíz morado, millest valmistatakse traditsioonilist jooki chicha morada)
- Quinoa ja teised teraviljad nagu kañiwa ja kiwicha
- Erinevad tšillisordid (aji), millest tuntumad on aji amarillo ja aji panca
- Mereannid ja kala
- Bataat
- Avokaado
Traditsioonilised road
Peruu köögis on mitmeid tunnusroogi:
- Ceviche - rahvusroog värskest kalast
- Lomo saltado - hiina mõjutustega praetud veiseliha
- Anticuchos - grillitud veisesüdame vardad
- Aji de gallina - kreemjas kanakaste
- Cuy - merisiga, mida serveeritakse piduliku roana
Tänapäevane söögikultuuur
Tänapäeva Peruu restoranikultuur on mitmekesine, alates tänavatel asuvatest kioskitest kuni peente restoranideni. Eriti populaarsed on chifa restoranid, mis pakuvad hiina-peruu fusion-toite. Tänavatoidu kultuur on eriti elav, pakkudes selliseid roogi nagu salchipapas (vorstid kartulitega) ja butifarra (singivõileivad). Peruu köök on viimastel aastatel pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust oma innovaatilise lähenemise ja traditsiooniliste retseptide kaasajastamise eest.
Söömiskombed ja -tavad
Peruulaste jaoks on söömine sotsiaalne tegevus. Lõunasöök on päeva peamine eine ning sageli võetakse selleks aega 1-2 tundi. Õhtusööki süüakse tavaliselt hilja, kella 8-10 vahel õhtul. Restoranides on kombeks jätta jootraha, tavaliselt 10% arvest. Peruus on tavaline, et enne sööma asumist öeldakse “¡Buen provecho!” (Head isu!), ning söögikordade ajal peetakse oluliseks pere ja sõprade vahelist suhtlust.