Peruu elanikud ja nende põnevad kultuuritraditsioonid

Peru on mitmekesise kultuurilise ja keelelise pärandiga riik, mis peegeldab selle keerulist ajalugu ja geograafiat. Eestlastest reisijatele pakub Peru võimalust sukelduda maailma, kus iidsed traditsioonid kohtuvad tänapäevaga ning kus erinevad keeled ja kultuurid loovad ainulaadse mosaiigi.

Etniline mitmekesisus

Peru rahvastik on etniliselt väga mitmekesine, peegeldades riigi keerukat ajalugu ja erinevate kultuuride segunemist:

Indigeenid moodustavad umbes 45% rahvastikust, kellest suurim grupp on quechua rahvas (umbes 20%). Teiste oluliste põlisrahvaste hulka kuuluvad aymara, ashaninka ja shipibo-conibo hõimud.
Mestitsid (segaverelised hispaanlaste ja põlisrahvaste järeltulijad) moodustavad enamuse Peru elanikkonnast.
Euroopa päritolu elanikud (peamiselt hispaania ja itaalia juurtega) ning aafriklased, kelle esivanemad toodi riiki orjakaubanduse ajastul.

Keeled ja dialektid

Peru keeleline mitmekesisus on sama rikkalik kui selle etniline koosseis:

Hispaania keel on riigi ametlik keel, mida räägib enamik elanikkonnast.
Quechua keel, mida räägib umbes 13% elanikkonnast, on tunnustatud ametliku keelena ja oli kunagise Inka impeeriumi keel.
Aymara keel (1% elanikkonnast) on samuti ametlik keel, mida räägitakse peamiselt Titicaca järve ümbruses.
Riigis räägitakse veel üle 60 indigeenikeele, eriti Amazonase piirkonnas.

Quechua keel jaguneb mitmeks erinevaks murdeks, millest tuntumad on Cusco ja Ayacucho dialektid. Need murded võivad üksteisest märkimisväärselt erineda, tekitades mõnikord suhtlusraskusi isegi sama keele kõnelejate vahel. UNESCO on tunnustanud Peru pingutusi quechua keele dokumenteerimisel, kuid paljud põliskeeled on endiselt väljasuremisohus.

Kultuuritraditsioonid ja festivalid

Peru kultuuritraditsioonid on sama mitmekesised kui selle rahvastik, peegeldades nii põlisrahvaste pärandit kui ka koloniaalaja mõjutusi:

Festivalid

Inti Raymi (juunis) on üks Peru tähtsamaid festivale, mida tähistatakse igal aastal Cuscos. See on inkade päikesejumala austamise tseremoonia, mis hõlmab värvilisi rongkäike ja rituaale. Festival on kui ajakapsel, mis kannab edasi inkade perioodi traditsioonid tänapäeva.
Fiestas de la Vendimia on veinilõikuse festival Ica piirkonnas, kus tähistatakse viinamarjakasvatuse traditsioone. Festivalil saab näha viinamarjade traditsiooniliist pressimist jalgadega ning külalised saavad maitsta kohalikke veine ja piscot (viinamarjaviina).
Virgen de la Candelaria on Puno linna suurim festival, mis ühendab katoliiklikke ja põlisrahvaste traditsioone. See värviküllane sündmus hõlmab üle 40,000 tantsija ja muusiku, kes esitavad üle 200 erineva tantsu ja muusikastiili, kandes uhkeid kostüüme, mis võivad kaaluda kuni 50 kilogrammi.

Toidukultuur

Peru toidukultuur on maailmas tunnustatud oma mitmekesisuse ja maitsete poolest:

Ceviche – toores kala, mida marineeritakse laimimahlas ja serveeritakse sibula, tšilli ja maisiga – on Peru rahvustoit. Seda värsket rooga peetakse nii oluliseks osaks kohalikust kultuurist, et Peruus tähistatakse isegi ametlikku ceviche päeva (27. juuni).
Quinoa on traditsiooniline teravili, mida on Andides kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Seda kõrge valgusisaldusega teravilja nimetasid inkad “emateraviljaks” ning tänapäeval on see saanud populaarseks supertoitaineks kogu maailmas.
Pisco sour on Peru rahvuslik kokteil, mis valmistatakse viinamarjadest destilleeritud alkoholist (pisco), laimimahlast, suhkrust ja munavalgest. Kohalikud naudivad seda jooki eriti pisco päeval (esimene laupäev veebruaris), kui tähistatakse rahvuslikku uhkust selle traditsioonilise joogi üle.

Peruu toidukultuuri kohta saab põhjalikumalt lugeda Peruu toidu ja restoranide lehelt, kus tutvustatakse lisaks mainitud roogadele ka teisi kohalikke delikatesse nagu lomo saltado ja causa rellena.

Käsitöö ja traditsioonilised oskused

Peru käsitöö on maailmakuulus oma kvaliteedi ja kunstilise väärtuse poolest:

Tekstiilid – Andide piirkonna värvilised kangad on traditsiooniliselt valmistatud laamade, alpakade ja vikunjate villast. Need käsitööna valminud tekstiilid on tuntud oma keerukate mustrite ja eredate värvide poolest. Iga muster jutustab oma lugu – paljud disainid on pärit inkade ajastust ja kannavad endas sümboolseid tähendusi, mis on seotud looduse, kosmoloogia ja kohalike legendidega.
Keraamika – Chulucanas stiilis keraamika põhjapoolsest Piura regioonist on tuntud oma mustvalge disaini poolest. See kunstivorm, mis pärineb Vicús ja Tallán kultuuridelt, kasutab ainulaadset suitsutehnikat, kus mango lehti põletatakse, et luua iseloomulikke mustreid. Iga keraamikaese on käsitsi voolitud ja maalingud põhinevad sageli kohalikul flooral ja faunal.
Rituaalsed esemed – Paljud käsitööesemed on seotud traditsiooniliste rituaalidega, nagu näiteks surnute austamine. Üks näide on “retablos” – kaunistatud puidust kastid, mis sisaldavad värvilisi, käsitsi valmistatud figuure, mis kujutavad religioosseid või kultuurilisi stseene. Need rituaalsed esemed on eriti tähtsad Ayacucho piirkonnas, kus neid kasutatakse nii kodualatarina kui ka kohaliku elu ja ajaloo lugude jutustamiseks.

Ajaloo ja kultuuri seos

Peru kultuur on tugevalt mõjutatud selle rikkalikust ajaloost:

Inka pärand on nähtav Machu Picchu varemetest kuni Cusco arhitektuurini. Inkade ehitatud teedevõrgud ja terrassipõllundus on siiani kasutusel. Nende tehnoloogiline taip ilmneb nende veevarustussüsteemides, mis kasutavad gravitatsiooni vee transpordiks mägedest linnadesse – inseneritöö, mis on paljudel juhtudel toimiv veel tänapäevalgi.
Koloniaalaeg tõi kaasa hispaania keele ja katoliikluse, mis on tänapäeval Peru kultuuri lahutamatud osad. Kirikud, mis ehitati sageli inkade templite vundamentidele, illustreerivad kahe maailma kokkupõrget ja segunemist. Näiteks Cuscos asuv Qorikancha – kunagine inkade kõige püham paik – on nüüd osaliselt Santo Domingo kloostri all, luues huvitava arhitektuurilise hübriidi.
Indigeenide vastupanu kolonisaatoritele, nagu näiteks Túpac Amaru II ülestõus 18. sajandil, on kujundanud Peru rahvuslikku identiteeti. Túpac Amaru II, kelle pärisnimi oli José Gabriel Condorcanqui, juhtis suurimat põlisrahvaste vastuhakku Hispaania võimule Lõuna-Ameerikas. Kuigi ülestõus lõppes lüüasaamisega, inspireerib tema pärand endiselt põlisrahvaste õiguste eest võitlejaid.

Peruu kliima ja geograafia mõju kultuurile

Peru geograafiline mitmekesisus – rannikuala, Andide mäestik ja Amazonase vihmamets – on loonud erinevaid kultuure ja eluviise:

Rannikupiirkonnas domineerib kaasaegne linnaelu, eriti pealinnas Limas, kus elab ligi kolmandik riigi elanikkonnast. Rannikuala toidukultuur on tugevalt mõjutatud mere lähedusest, mistõttu mereannid moodustavad olulise osa kohalikest roogadest. Lima on kuulus oma kulinaristliku mitmekesisuse poolest, omades mitmeid maailma tipprestorane.
Andide piirkonnas on säilinud traditsioonilised põllumajanduslikud praktikad ja rituaalid. Kohalikud talupidajad kasutavad endiselt inkade aegseid terrassipõlde (andenes) ja järgivad põllumajanduslikke traditsioone, mis on seotud Pachamama (Ema Maa) austamisega. Igal augustikuul toimuvad paljudes Andide külades tänuohvri rituaalid, et tagada hea saak ja kaitse looduskatastroofide eest.
Amazonase vihmametsas elavad hõimud järgivad endiselt traditsioonilisi jahipidamise ja kogumise viise. Mõned isoleeritud hõimud, nagu Mashco-Piro, on säilitanud minimaalse kontakti välismaailmaga. Amazonase piirkonna šamaanitraditsioonid, mis hõlmavad ayahuasca ja teiste pühade taimede kasutamist, on osa iidsest teadmistesüsteemist, mis on seotud tervendamise ja vaimse maailmaga ühenduse loomisega.

Peruu kliima varieerub märkimisväärselt erinevates piirkondades, mis mõjutab ka kohalikku kultuuri. Rohkem infot Peruu kliima kohta leiab meie blogist, kus käsitletakse põhjalikult erinevate piirkondade kliimat ja parimat reisiaega.

Külastamist väärt kultuurikeskused

Eestlastest reisijatele, kes soovivad Peru kultuuri lähemalt tundma õppida, on mitmeid olulisi sihtkohti:

Cusco – endine inkade impeeriumi pealinn, kus segunevad inkade ja koloniaalarhitektuur. Linna keskväljakul Plaza de Armas asub majesteetlik katedraal ning lähedal on Qorikancha (Kuldtempel), mis oli kunagi inkade tähtsaim pühapaik. Cusco on ka lähtepunkt kuulsale Inka rajale, mis viib Machu Picchusse.
Lima – pealinn, kus asuvad olulised muuseumid ja kultuurikeskused. Larco muuseum pakub suurepärast ülevaadet pre-kolumbuse aegsest kunstist ja kultuurist, sisaldades üle 45 000 eksponaadi. Miraflores ja Barranco linnaosad on tuntud oma elava kunstistseeni, galeriide ja boheemlaslike kohvikute poolest.
Puno ja Titicaca järv – aymara kultuuri keskus, kus asuvad unikaalsed ujuvad saared. Urose saared on totorast ehitatud tehissaared, kus kohalikud elanikud elavad traditsioonilistes eluviisides. Taquile saar on kuulus oma käsitöö, eriti meeste kootud tekstiilide poolest, mis on kantud UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi nimekirja.
Amazonase piirkond (Iquitos, Puerto Maldonado) – võimalus tutvuda vihmametsa hõimude eluviisiga. Iquitos on maailma suurim linn, kuhu ei saa maanteed pidi ligi – sinna pääseb ainult lennuki või laevaga. See on värav Põhja-Amazonase džunglisse, kus saab külastada kohalikke asundusi ja tutvuda põlisrahvaste eluviisiga.

Peru vaatamisväärsuste kohta leiab põhjalikuma ülevaate Peruu vaatamisväärsuste lehelt, kus tutvustatakse lisaks eelmainitud kohtadele ka selliseid unikaalseid sihtkohti nagu Nazca jooned ja Colca kanjon.

Keelte säilitamine ja väljakutsed

UNESCO on tunnustanud Peru pingutusi oma keelelise ja kultuurilise pärandi säilitamisel, eriti quechua keele dokumenteerimisel. Siiski seisavad paljud põliskeeled silmitsi väljasuremisohuga, kuna noorem põlvkond eelistab sageli hispaania keelt, mis annab paremaid haridus- ja töövõimalusi.

Sotsiaalsed uuringud näitavad, et indigeenikeelte kasutamine on tugevalt seotud kohaliku identiteediga, kuid globaliseerumine ja linnastumine on seadnud traditsioonilised keeled surve alla. Peru valitsus on viimastel aastatel võtnud meetmeid põliskeelte kaitseks, sealhulgas kakskeelse hariduse edendamine piirkondades, kus indigeenikeeled on laialt levinud.

Mõned kohalikud kogukondlikud algatused, nagu Chirapaq (põlisrahvaste kultuurikeskus) ja Quechua-keelse raadio programmid, on aidanud elustada huvi traditsiooniliste keelte vastu, eriti noorte seas. Etnoloogiliste uuringute kohaselt sõltub keele säilimine suuresti selle praktilisest kasutusest igapäevaelus ja kultuurilisest prestiižist ühiskonnas.

Reisimise praktilised aspektid

Eesti reisijad, kes plaanivad Peru külastada, peaksid arvestama järgmiste aspektidega:

Viisa – Eesti kodanikud saavad Peruusse siseneda viisavabalt kuni 90 päevaks.
Tervis – Kõrgmäestiku haigus (soroche) võib mõjutada reisijaid Andide piirkonnas. Aklimatiseerumine on oluline - esimesed päevad tasub veeta madalamatel kõrgustel, juua palju vett ja vältida füüsilist pingutust.
Hinnad – Peru on suhteliselt soodne sihtkoht, kuid turistipiirkondades võivad hinnad olla kõrgemad. Täpsemalt saab lugeda Peruu hindade lehelt, mis annab ülevaate erinevate teenuste ja toodete hinnatasemetest.

Kokkuvõte

Peru kultuuriline ja keeleline mitmekesisus teeb sellest ainulaadse sihtkoha, kus saab kogeda elavat ajalugu ja traditsioone. Eestlastest reisijatele pakub Peru võimalust avastada maailma, kus iidsed tsivilisatsioonid kohtuvad tänapäevaga ning kus erinevad keeled ja kultuurid loovad rikkaliku mosaiigi.

Amazonas Reisid pakub mitmeid reisivõimalusi Peruusse, sealhulgas Peruu fotoreisi, kus saab jäädvustada selle maa ainulaadset kultuuri ja loodust, või Peruu suvel, mis võimaldab kogeda Amazonase “viiendat aastaaega” - unikaalset aega, mil veetase muutub ja avab ligipääsu muidu raskesti ligipääsetavatele piirkondadele.