Mehhiko kliima ja geograafilised eripärad

Mehhiko on mitmekesise looduse ja rikkaliku kultuuripärandiga riik Põhja-Ameerikas, mis pakub reisijatele erinevaid kogemusi alates troopilistest randadest kuni kõrgete mägedeni. Käesolev ülevaade annab põhjaliku teabe Mehhiko demograafia, pealinna, kliima ja geograafiliste eripärade kohta, mis on kasulik igale Eesti reisijale, kes soovib seda riiki külastada.

Demograafia ja rahvastik

Mehhiko on rahvaarvult üks maailma suurimaid riike, kus elab üle 130 miljoni inimese. Riigi rahvastik on võrdlemisi noor - mediaanvanus on umbes 29 aastat, mis on märkimisväärselt madalam kui enamikus Euroopa riikides. Kuigi viimastel aastatel on sündimus langenud (2.1 last naise kohta), ei ole Mehhiko veel kogenud sellist rahvastiku vananemist nagu Eesti või teised Euroopa riigid.

Mehhiko rahvastik on etniliselt mitmekesine, koosnedes mestiiside (eurooplaste ja põlisrahvaste järeltulijad), põlisrahvaste, eurooplaste ja väiksema hulga aafrika päritolu elanike segust. Mestiiside osakaal on ligikaudu 60%, põlisrahvaste osakaal umbes 30% ja ülejäänud 10% moodustavad euroopa või muu päritoluga elanikud.

Mehhikos räägitakse peamiselt hispaania keelt, kuid riigis on säilinud ka üle 60 põliskeele, millest suurimad on nahuatli, maaja, mixteci ja zapoteci keeled. See keeleline mitmekesisus peegeldab Mehhiko kultuuri rikkalikku pärandit, mis on segu põlisrahvaste ja Hispaania koloniaalaja traditsioonidest, mida on mõjutanud ka Euroopa, Aafrika ja Aasia kultuurid.

Pealinn ja suurimad linnad

Mehhiko pealinn on México (México City), mis on ühtlasi ka riigi suurim linn ja üks maailma suurimaid linnapiirkondi, kus elab ligikaudu 21,8 miljonit inimest. Pealinn asub 2240 meetri kõrgusel merepinnast, endise Texcoco järve põhjas, mida ümbritsevad mäed ja vulkaanid. See kõrgmäestiku asukoht muudab linna kliima meeldivalt mõõdukaks, kuigi kõrguse tõttu võib hapnikupuudus ja õhureostus mõjutada tundlikumaid külastajaid.

México linn on iidse asteekide pealinna Tenochtitláni asukohale ehitatud, mille vallutasid hispaanlased 1521. aastal. Tänapäeval on see nii riigi poliitiline, majanduslik kui ka kultuuriline keskus, kus asuvad arvukad muuseumid, ajaloolised hooned, moodsad ärikvartalid ja elavad turud.

Teised olulised linnad Mehhikos on:

Guadalajara - tuntud tequila ja mariachi muusika poolest, riigi teine suurim linn
Monterrey - Mehhiko tööstuslik ja majanduslik keskus, mida ümbritsevad mäed loovad silmapaistva linnasilueti
Puebla - UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva koloniaalajastu arhitektuuriga linn, kus sündis kuulus roog mole poblano
Cancún - populaarne turismipiirkond Kariibi mere rannikul, mis oli veel 1970. aastatel kõigest väike kaluriküla

Kliima

Mehhiko kliima on väga mitmekesine ja varieerub piirkonniti märkimisväärselt, sõltudes nii geograafilisest asukohast kui ka kõrgusest merepinnast. Üldiselt võib Mehhiko kliima jagada mitmeks tsooniks:

Troopiline kliima - Lõunaosas ja rannikualadel valitseb troopiline kliima, kus temperatuur on aastaringselt kõrge (25-35°C) ja niiskustase kõrge. Need piirkonnad kogevad selgelt eristuvat kuiva ja vihmast hooaega. Näiteks Cancúnis ja Riviera Mayas on vihmahooaeg maist oktoobrini, kuid isegi sel ajal on päikeselisi tunde päevas rohkelt.
Mägine kliima - Kesk-Mehhiko kiltmaal ja mäestikes on kliima mõõdukam, temperatuurid päeval keskmiselt 20-25°C, kuid öösel võivad langeda ka alla 10°C. Kõrgemates piirkondades võib talvel esineda isegi külmakraade. Näiteks México linnas on enamasti kevadine ilm aastaringselt, kuid San Cristóbal de las Casase linnas Chiapase osariigis võib öösel temperatuur langeda paar kraadi üle nulli.
Kuiv kliima - Põhja-Mehhikos ja Baja California poolsaarel valitseb poolkõrbe ja kõrbekliima, kus on väga vähe sademeid ja suured temperatuurikõikumised päeva ja öö vahel. Sonora kõrbes võib päevane temperatuur tõusta üle 40°C, kuid öösel langeda 15°C-ni.

Parim aeg Mehhikosse reisimiseks sõltub piirkonnast ja tegevustest, kuid üldiselt on kuiv hooaeg (november-aprill) populaarsem turismiks. Rannapuhkuseks sobib hästi detsembrist aprillini, kui ilm on stabiilselt soe ja kuiv. Orkaanihooaeg kestab juunist novembrini, eriti mõjutades Kariibi mere ja Mehhiko lahe rannikualasid. Näiteks 2005. aasta orkaan Wilma põhjustas Cancúnis ulatuslikke kahjustusi, kuid tänapäeval on piirkond taastunud ja orkaanihoiatussüsteemid on täiustatud.

Geograafilised eripärad

Mehhiko geograafia on äärmiselt mitmekesine, pakkudes nii mägesid, vulkaane, kõrgplatood, vihmametsi kui ka rannikualasid. Peamised geograafilised piirkonnad on:

Sierra Madre mäestikud

Mehhikot läbivad kolm peamist mäeahelikku:

Sierra Madre Occidental (läänes) - ulatub piki Mehhiko läänerannikut, moodustades loodusliku barjääri rannikutasandiku ja sisemaa kiltmaa vahel
Sierra Madre Oriental (idas) - eraldab rannikuala ja kiltmaad, pakkudes metsaseid nõlvu ja sügavaid kanjoneid
Sierra Madre del Sur (lõunas) - kulgeb piki Vaikse ookeani rannikut Guerrero ja Oaxaca osariikides

Need mäestikud mõjutavad oluliselt kohalikku kliimat, luues vihmavarju efekti ja erinevaid ökoloogilisi tsoone. Näiteks Sierra Madre Occidental püüab niiskuse Vaikse ookeani poolt, jättes selle taha asuva Chihuahua kõrbe kuivaks, samas kui Lõuna-Mehhikos võib mäenõlvadel olla lopsakas vihmamets.

Mehhiko kiltmaa

Riigi keskosas asuv Mehhiko kiltmaa (Altiplano) on ulatuslik kõrgplatoo, mis jääb 1500-2500 meetri kõrgusele merepinnast. Siin asub ka pealinn México. Kiltmaa kliima on mõõdukas, kuigi päikesekiirgus on intensiivne kõrguse tõttu.

Kiltmaa jaguneb kaheks piirkonnaks: põhjapoolne kuivem ja madalam Mesa del Norte ning lõunapoolne kõrgem ja viljakam Mesa Central. Viimases asuvad enamik Mehhiko ajaloolisi linnu, sealhulgas México, Puebla, Querétaro ja Morelia. Kiltmaa pinnavormid vahelduvad tasandikega, orgudega ja vulkaaniliste mägedega, mis pakuvad mitmeid erinevaid ökosüsteeme ja maastikutüüpe.

Poolsaared

Mehhikol on kaks olulist poolsaart:

Yucatáni poolsaar - madal lubjakiviplatoo, kus asuvad kuulsad maiade varemed nagu Chichén Itzá ja populaarsed turismisihtkohad nagu Cancún ja Tulum. Yucatán on geoloogiliselt eripärane, kuna pinnases puuduvad pindmised jõed - kogu veevool toimub maa-aluste jõgede kaudu, mis on loonud ulatuslikke koopasüsteeme.
Baja California poolsaar - pikk ja kitsas poolsaar, mida iseloomustavad kõrbemaastikud ja mäed. Poolsaare pikkus on üle 1200 km, kuid laius vaid keskmiselt 70-80 km. Läänerannikul asub üks maailma rikkalikumaid mereelustiku piirkondi - Cortezi meri (Sea of Cortez), mida Jacques Cousteau nimetas “maailma akvaariumiks” selle erakordse liigirikkuse tõttu.

Veekogud ja cenote’d

Mehhikot ümbritsevad idast Kariibi meri ja Mehhiko laht ning läänest Vaikne ookean. Riigis on vähe suuri jõgesid, millest olulisimad on Río Grande (piiriala USA-ga), Río Balsas ja Río Grijalva.

Yucatáni poolsaarel on unikaalsed looduslikud karstijärved ehk cenote’d, mis on tekkinud lubjakivi varisemisel ja põhjavee paljastumisel. Need on olnud ajalooliselt olulised veeallikad ja tänapäeval populaarsed turismiatraktsioonid, nagu näiteks Cenote Ik Kil. Cenote’d on maiade kultuurile pühapaigad, sest neid peeti sissepääsuks allmaailma. Arheoloogid on leidnud cenote’dest ohverdamisega seotud esemeid, sealhulgas väärismetalle ja inimjäänuseid.

Vulkaanid

Mehhiko asub Vaikse ookeani tulerõngal ja riigis on mitmeid aktiivseid ja uinuvaid vulkaane. Tuntumad neist on:

Popocatépetl (5426 m) - aktiivne vulkaan México lähedal, mille nimi tähendab nahuatli keeles “suitsevat mäge”. Kohalikud kutsuvad seda hellitavalt “Don Goyo”.
Citlaltépetl ehk Pico de Orizaba (5636 m) - Mehhiko kõrgeim tipp, mis on Põhja-Ameerika kõrguselt kolmas mägi. Selle lumes kaetud tipp on nähtav kaugele ja on alpinistide seas populaarne sihtkoht.
Paricutín - noor vulkaan, mis tekkis 1943. aastal põllule põllumehe Dionisio Pulido silme all, kasvades esimese päevaga 10 meetri kõrguseks ja üheksa aasta jooksul 424 meetri kõrguseks. See on üks väheseid vulkaane, mille tervet elutsüklit on inimesed jälginud.

Looduskaitsealad ja bioloogiline mitmekesisus

Mehhiko on üks maailma bioloogiliselt mitmekesisemaid riike, kus leidub üle 200,000 liigi. See on maailmas esikohal roomajate liigirikkuses, teisel kohal imetajate arvukuses ja neljandal kohal taimede ja kahepaiksete liikide arvus. Riigis on rohkem kui 67 rahvusparki ja biosfääri kaitseala, mis kaitsevad erinevaid ökosüsteeme alates korallirifidest kuni mägivihmametsadeni.

Eriti märkimisväärne on Vaskkanjon (Barranca del Cobre), mis on sügavam ja ulatuslikum kui USA kuulus Grand Canyon. Kanjonite süsteem koosneb tegelikult kuuest eraldiseisvast kanjonist, mis kokku moodustavad neli korda suurema ala kui Grand Canyon. Siin elavad Tarahumara (Rarámuri) põlisrahvad, kes on tuntud oma vastupidavuse ja pikamaajooksu oskuste poolest. Kanjonipiirkond pakub erakordseid matkamisvõimalusi ja vaateid, samuti maailmakuulsat rongireisi läbi kanjonimaastiku, mida nimetatakse “El Chepe”.

Sõbralike mereelukate kohtamiseks tasub külastada Baja California poolsaare äärset San Ignacio laguuni, kus hallvaalad tulevad paatidele nii lähedale, et turiste kutsutakse neid isegi katsuma. See on üks väheseid kohti maailmas, kus selline kokkupuude on võimalik, sest vaalad on siin ebatavaliselt sõbralikud inimeste vastu.

Võrdlus teiste Ladina-Ameerika riikidega

Võrreldes teiste Ladina-Ameerika riikidega, nagu Costa Rica või Argentina, on Mehhiko geograafiliselt mitmekesisem ja rahvaarvult suurem. Kui Costa Rica on tuntud oma bioloogilise mitmekesisuse ja jätkusuutliku ökoturismi poolest, on Mehhiko selle kõrval hiiglane nii pindalalt (ligi 40 korda suurem) kui ka elanike arvult (26 korda rohkem elanikke).

Argentina seevastu, mis on Mehhikost veelgi suurem, pakub kontrastina pampa tasandikke ja Andide mäestikku, kuid ei oma Mehhikole omast troopilist kliimat ja maiade kultuuripärandit. Prantsuse Guajaana on tuntud oma Amazonase vihmametsa poolest, kuid sellel puudub Mehhiko kultuuriline mitmekesisus ja ajalooline kihtide rikkus.

Erinevalt Jamaica turismist, mis on peamiselt keskendunud rannapuhkusele, pakub Mehhiko lisaks randadele ka rikkalikku kultuuripärandit, mägesid ja kõrbekeskkondi. Kreeta saare vanim tsivilisatsioon - miinoslased - võib-olla inspireeris mesoameerika kultuuride arengut, kuid Kreeta Vahemere kliima ja maastik on tuntavalt erinevad Mehhiko mitmekesisest geograafiast.

Kokkuvõte

Mehhiko on geograafiliselt ja klimaatiliselt üks maailma mitmekesisemaid riike, pakkudes reisijatele võimalust kogeda erinevaid maastikke ja kliimatsoone ühes riigis. Alates kõrbetest ja kõrgete mägede lumistest tippudest kuni troopiliste rannikute ja vihmametsadeni, on Mehhiko geograafia sama mitmekesine kui selle kultuur ja ajalugu.

Selle rikkalik kultuur, vaatamisväärsused ja festivalid muudavad Mehhiko põnevaks reisisihtkohaks, kus igaüks leiab midagi enda jaoks - olgu selleks siis päikeseline rannapuhkus Kariibi mere ääres, ajalooliste varemetega tutvumine, mägimatk või osalemine kohalikes traditsioonilistes pidustuses nagu kuulus Surnute päev.

Enne reisi tasub tutvuda ka Mehhiko ohutuse ja tervishoiu teabega ning hinnatasemetega, et reis kulgeks sujuvalt ja meeldejäävalt.