Kreeka rahvapärimuste ja muusika ajalugu

Kreeka rahvapärimused ja muusika moodustavad ühe maailma vanima ja rikkaima kultuuripärandi, mis on mõjutanud Euroopa ja maailma kultuuri juba aastatuhandeid. Antiik-Kreeka muusika ja muusikariistad on ajaloo jooksul arenenud ning jäänud püsima tänapäevani, mõjutades rahvatraditsioone ja tänapäevast kultuurielu.

Rahvapärimuste päritolu ja areng

Kreeka mütoloogia ja rahvapärimused said alguse suulisest traditsioonist, mis tekkis eelajaloolistel aegadel umbes 2000 aastat eKr. World History andmetel kujunesid need välja erinevate hõimude pärimuste ühinemisel Indo-Euroopa sisserändajate traditsioonidega. Müüdid ja legendid anti edasi rändlaulikute ehk rapsoodide kaudu ning jõudsid hiljem kirjalikku vormi Homerose “Iliase” ja “Odüsseia” ning Hesiodose “Theogonia” kaudu.

Muusika oli kreeklaste elus kesksel kohal – see polnud lihtsalt meelelahutus, vaid igapäevaelu lahutamatu osa, mis saatis nii usulisi rituaale, sõjalisi rongkäike, pidusid kui ka teatrietendusi. Antiikajastu kreeklased uskusid, et muusikal on võime mõjutada inimese hinge ja moraali, mistõttu oli muusikaõpetus tähtis osa haridusest.

Muusikatraditsioonid ja pillid

Kreeka muusikatraditsioon on tihedalt seotud müütide ja rahvapärimustega. Antiikkreeka muusika tugines matemaatilistele põhimõtetele, mida arendas Pythagoras, kes sidus helikõrgused matemaatiliste suhetega. See matemaatiline lähenemine on jätnud jälje kogu läänemaailma muusikateooriasse.

Puhkpillid

Aulos (kreeka keeles αὐλός) – kaksiktoruline puhkpill, mida mängiti korraga kahe toruga. Aulos oli valmistatud tavaliselt luust või puidust, mida kattis nahk. See oli seotud Dionysose kultuse ja tragöödiaetendustega, kus koori laule saadeti just aulosega. Kuulsaima aulosemuusiku Marsyase müüt, kes julges võistelda Apolloniga, näitab instrumendi tähtsat rolli Kreeka kultuuris.
Salpinx (kreeka keeles σάλπιγξ) – metallist torukütt, mida kasutati peamiselt sõjalistes situatsioonides, lahingusse kutsumisel ja signaalide andmisel. Salpinxi võimas heli kandus kaugele ja oli lahinguväljal selgelt eristatav.

Keelpillid

Lüüra (kreeka keeles λύρα) – iidne keelpill, mida seostatakse jumal Apolloniga. Lüüral oli tavaliselt seitse keelt, mis olid valmistatud loomade soolikatest. Mütoloogia kohaselt leiutas selle Hermes, kes kinkis pilli Apollonile. Lüüra oli tähtis hariduses ja seda peeti vaba inimese tunnuseks. Pillimängu õppimine arendas vaimseid võimeid ja tasakaalustas kehalist aktiivsust.
Kitara (kreeka keeles κιθάρα) – suurem ja võimsam keelpill kui lüüra. Kitara oli professionaalsete muusikute instrument, mida kasutati avalikes esinemistes ja võistlustel. Sellel oli kasti-kujuline resonaator ja tavaliselt seitse keelt, mida mängiti plektrumiga.
Buzuki – kuigi see pole antiikne pill, on see tänapäeva Kreeka muusika sümbol, mis on tekkinud hilisemate kultuurimõjutuste tulemusel. Tänapäeval on buzuki Kreeka populaarmuusika keskne instrument.

Kreeka muusikateooria pärand

Kreeka muusikateooria oli arenenud ja keerukas süsteem:

Nomos (kreeka keeles νόμος) – muusikalised reeglid, mis reguleerisid meloodiate, rütmide ja helilaadide kasutust erinevateks puhkudeks.
Helilaadid – dooria, früügia, lüüdia jt – igaühel neist oli oma karakter ja emotsionaalne mõju, mida peeti oluliseks inimese iseloomu kujundamisel.

Rahvapärimuste kultuuriline tähtsus

Kreeka rahvapärimused täitsid olulist rolli ühiskonna toimimises:

Selgitasid looduslikke nähtusi ja andsid neile tähenduse
Andsid edasi moraalseid õppetunde ja väärtusi
Tugevdasid kogukondlikku identiteeti ja ühtekuuluvustunnet
Säilitasid ajaloolist mälu ja kultuurilist järjepidevust

Muusika ja mütoloogia olid tihedalt seotud – näiteks uskumus Orpheusest, kelle laul ja lüüramäng olid nii võimsad, et võisid panna isegi kivid liikuma. Need lood rõhutasid muusika maagilist ja üleloomulikku jõudu.

Tänapäevane mõju ja säilimine

Tänapäeval on Kreeka kultuur ja toiduelamused endiselt tugevalt mõjutatud iidsetest traditsioonidest. Kreeka rahvamuusika ja -pärimused on elujõulised ning neid esitakse aktiivselt festivalidel ja kultuuriüritustel.

Antiikkreeka pillide rekonstrueerimine ja mängimine on kaasaegse muusikaarheoloogia oluline osa. Teadlased ja muusikud on taastanud ajaloolisi pille ja esitustehnikaid, et taasluua antiikaja helimaailma. Need pingutused on viinud uute avastusteni Kreeka muusika olemusest ja selle rollist ühiskonnas.

Kreeta reisidel saab külastada muuseume, kus on välja pandud antiikaja muusikariistad või nende koopiad, ning kuulata traditsioonilist Kreeka muusikat, mis kannab endas iidse helimaastiku kaja.

Peamised piirkondlikud eripärad

Erinevates Kreeka piirkondades on välja kujunenud omanäolised muusika- ja pärimustraditsioonid:

Kreeta – omapärased tantsurütmid ja lauluviisid. Kreeta lüüra (lyra) on saare muusikakultuuri keskne instrument, millel on kolm keelt ja mida mängitakse vibuga. Kui soovite näha mida teha Kreetal, siis kohalike muusikaetenduste külastamine on suurepärane võimalus.
Epirus – polüfooniline laulmine, mis on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Seda iseloomustab mitme hääleparti keerukas põimumine.
Makedoonia – rikkalik pillimängutraditsioon, kus kasutatakse selliseid instrumente nagu gaida (torupill), zurna (puhkpill) ja daouli (trumm).
Kükladid – meremeeste laulud ja tantsud, mis on mõjutatud saarte merelisest asukohast ja ajaloost. Nendes kõlab sageli mere ja meremeeste elu temaatika.

Kreeka piirkondlikud muusikatraditsioonid on tihedalt seotud Kreeka kliimaga, mis on mõjutanud nii elulaadi kui ka kultuurilist väljendust.

Festivalid ja sündmused

Kreeka rahvapärimusi ja muusikat saab kogeda arvukatel festivalidel:

Thessaloníki muusikafestival – suursündmus, kus esitatakse nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid teoseid
Ateena epidauria festival – Ateena lähedal Epidaurose antiikteatris toimuvad etendused ja kontserdid
Kohalikud panigüria’d (külapühad) – autentsed kogukondlikud sündmused, kus kohalikud muusikud esitavad traditsioonilist muusikat

Paljud kohalikud festivalid langevad suvekuudele, mis on ka parim aeg Kreetale reisimiseks, kui toimuvad traditsioonilised festivalid ja vabaõhuüritused.

Kreeka muusikafestivalid pakuvad külastajatele ainulaadset võimalust kogeda elavat traditsiooni, mis ulatub tagasi tuhandete aastate taha, kuid on endiselt aktiivne ja arenev tänapäeva kontekstis.