Kreeka linnad Ateena ning Thessaloniki lummuses

Kreeka, Euroopa üks vanimaid tsivilisatsioone, on tuntud oma rikkaliku ajaloo, maaliliste maastike ja kultuuripärandi poolest. Selle südames asuvad kaks olulist linna – Ateena ja Thessaloniki – mis on sajandeid olnud Kreeka kultuuri, poliitika ja majanduse keskpunktid. Tutvume lähemalt nende linnade ajaloo, arhitektuuri, kultuuri ja praktilise infoga, mis aitab Eesti reisijatel oma külastust paremini planeerida.

Ateena – lääne tsivilisatsiooni häll

Ajalugu ja tähtsus

Ateena, Kreeka pealinn, on üks maailma vanimaid linnu, mille ajalugu ulatub enam kui 3400 aasta taha. Siin elab tänapäeval ligi 5 miljonit inimest, mis moodustab märkimisväärse osa Kreeka 11,3 miljonilisest rahvastikust. Ateena on tuntud kui lääne tsivilisatsiooni häll, kus sündisid demokraatia, filosoofia, teater ja olümpiamängud.

Nagu Rooma linn Itaalias, on ka Ateena ehitatud seitsme künka peale. Selle pikk ajalugu on näinud suursuguseid õitsenguperioode ja tragilisi langusi – Pärsia sõdadest Rooma valitsemiseni, Bütsantsi ajastust Osmanite okupatsioonini ja tänapäeva modernse pealinnani.

Peamised vaatamisväärsused

Ateena pakub külastajatele rikkalikku valikut ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi:

Akropolis ja Parthenon – UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Akropolis on Ateena sümbol, mille tipus asub 5. sajandil eKr ehitatud Parthenoni tempel. See on antiikarhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid. Päikeseloojangu ajal kuldses valguses kuplev Parthenon on vaatepilt, mis jääb igaveseks meelde.
Antiikagora – Vana-Kreeka aegne turg ja avalik kogunemispaik, kus Sokrates ja teised filosoofid pidasid oma arutelusid. Jalutusel läbi Agora võib ette kujutada, kuidas kunagi toimusid siin tulised debatid demokraatia, eetika ja õigluse teemadel.
Panathinaiko staadion – Esimeste kaasaegsete olümpiamängude toimumispaik (1896), mis on ehitatud täielikult marmorist. See on ainus täielikult marmorist staadion maailmas ning võib mahutada kuni 50 000 pealtvaatajat.
Plaka ja Monastiraki – Ajaloolised linnaosad, kus kitsad tänavad, traditsioonilised tavernid ja käsitööpoed pakuvad autentset Kreeka atmosfääri. Plaka viltused tänavad ja värvilised majad jutustavad lugu enam kui 2500 aasta pikkusest pidevast asustusest.
Ateena Rahvuslik Arheoloogiamuuseum – Üks maailma olulisemaid antiikkunsti kogusid. Muuseumis on eksponeeritud Mykeene kullaaardeleiud, Antikythera mehhanism (maailma vanim arvutiks peetav seade) ja muljetavaldav kujude kogu, mis annab ülevaate Kreeka kunsti arengust läbi sajandite.

Thessaloniki – Põhja-Kreeka kultuurikeskus

Ajalugu ja tähtsus

Thessaloniki (tuntud ka kui Saloniki) on Kreeka suuruselt teine linn ja Põhja-Kreeka kultuurikeskus. Linna asutas 315. aastal eKr Makedoonia kuningas Kassandros ning nimetas selle oma naise järgi. Läbi sajandite on linn olnud Bütsantsi impeeriumi teine pealinn ning oluline kaubandus- ja kultuurikeskus.

Erinevalt Ateenast, mis on tuntud oma antiikpärandi poolest, on Thessaloniki eriti rikas Bütsantsi-aegse pärandi poolest. Linna ajalugu on värvikas mosaiik erinevatest kultuurilistest mõjutustest – Kreeka, Rooma, Bütsantsi, Osmanite ja juudi kogukondade panus on kujundanud linna ainulaadset identiteeti.

Peamised vaatamisväärsused

Thessaloniki pakub külastajatele mitmekesist ajaloolist ja kultuurilist kogemust:

Püha Dimitriuse tempel – Bütsantsi arhitektuuri meistriteos, mis on pühendatud linna kaitsepühakule. Kiriku all asuvas krüptis on säilinud varasemate kirikute jäänused, millest vanim pärineb 4. sajandist.
Valge Torn – Linna sümbol, mis asub merekaldal ja pakub suurepärast vaadet Thermalikose lahele. Algselt Osmanite kindlustuse osa, on 34 meetri kõrgune torn tänapäeval Bütsantsi muuseum ning pakub võimalust nautida panoraamvaadet linnale.
Rooma termid ja Galeriuse võidukaar – Hästi säilinud Rooma-aegsed ehitised, mis meenutavad linna rikkalikku ajalugu. Võidukaar ehitati 4. sajandi alguses tähistamaks imperaator Galeriuse võitu pärslaste üle ning sellel on detailirohked reljeefid lahingustseenidega.
Ano Poli (Ülemlinn) – Ajalooliselt väärtuslik linnaosa, kus on säilinud Bütsantsi-aegsed kindlusemüürid ja traditsioonilised majad. Keskaegses tänavalabyrintis jalutades võib avastada väikeseid õigeusklikke kirikuid, traditsioonilisi tavernasid ja vaateplatvorme, mis pakuvad hingematva vaate linnale ja lahele.
Thessaloniki Arheoloogiamuuseum – Pakub põhjalikku ülevaadet piirkonna ajaloost alates eelajaloolistest aegadest kuni Rooma perioodini. Muuseumi peamiste eksponaatide hulgas on Makedoonia kuningate hauakambrite leiud, sh uskumatult detailsed mosaiigid ja kuldesemed.

Kreeka linnade kultuuriline tähtsus

Nii Ateena kui ka Thessaloniki on olnud olulised kultuurikeskused, mis on kujundanud Kreeka ja Euroopa ajalugu:

Filosoofia ja teadus – Ateenas tegutsesid sellised mõtlejad nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles, kelle ideed on mõjutanud lääne filosoofiat ja teadust. Aristotelese loodud Lykeum (filosoofiakool) asukoht on nüüd arheoloogiline park, kus külastajad saavad jalutada samal pinnasel, kus kunagi kõndisid suurimad antiikfilosoofid.
Kunst ja arhitektuur – Mõlemas linnas on säilinud olulised arhitektuurilised mälestised, mis peegeldavad erinevaid ajastuid alates antiikajast kuni tänapäevani. Ateena ja Thessaloniki tänavapildis võib märgata klassitsistlike ehitiste kõrval neoklassitsistlikke 19. sajandi ning modernistlikke 20. sajandi hooneid – kõik need jutustavad oma osa linna arenguloost.
Kirjandus ja teater – Ateenas sündis antiiktragöödia ja -komöödia, mille mõju on tuntav tänapäevani. Sophokles, Euripides ja Aristophanes kirjutasid oma teosed Ateena publikule ning neid esitatakse tänapäevani sama linna amfiteatrites. Kreeka rahvapärimused ja muusika on samuti olulised kultuurilised väärtused, mis on säilinud läbi sajandite.
Religiooniline tähtsus – Thessaloniki on olnud oluline kristluse keskus, eriti õigeusu traditsioonis. Linna 15 Bütsantsi-aegset kirikut on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ning igal aastal külastavad neid tuhanded palverändurid ja turistid.

Praktilised soovitused reisijatele

Transport

Mõlemas linnas on hästi arenenud ühistranspordisüsteem:

Ateenas on kolm metrooliini, trollibussid ja trammid, mis ühendavad peamisi vaatamisväärsusi. Akropolisele pääsemiseks on mugavaim kasutada Akropolise metroojaama. Metro piletid maksavad 1,40 eurot ning kehtivad 90 minutit kõikides transpordiliikides.
Thessalonikis on peamisteks transpordivahendteks bussid ja trammid. Linna kompaktsus võimaldab paljusid vaatamisväärsusi külastada ka jalgsi. Bussisüsteem koosneb umbes 80 liinist ning piletid on sarnases hinnaklassis Ateenaga.
Linnadevaheline ühendus toimub nii rongi kui ka bussidega. Rongireis Ateenast Thessalonikisse kestab umbes 5 tundi. Hiljuti moderniseeritud raudteeliin võimaldab nüüd kiiremaid ja mugavamaid reise kui varem.

Parim aeg külastamiseks

Kreeka linnade külastamiseks on sobivaim aeg kevad (aprill-juuni) ja sügis (september-oktoober), kui temperatuurid on mõõdukad ja turistide hulk väiksem. Kreeka kliima on Vahemere tüüpi, iseloomustudes kuumade kuivade suvedega ja pehmete niiskete talvedega.

Juuli ja august on kõige kuumemad kuud, mil temperatuur võib tõusta üle 40°C. Need kuud on ka turismihooaja tipp, mis tähendab rahvarohkemaid vaatamisväärsusi ja kõrgemaid hindu. Talvekuudel (detsember-veebruar) on mõõdukalt jahe, vahel vihmasem, kuid siiski oluliselt pehmem kui Põhja-Euroopas.

Toidukultuur

Kreeka toit on üle 4000 aasta vana, esimene kokaraamat kirjutati juba 330 eKr. Mõlemas linnas leidub arvukalt tavernasid ja restorane, kus saab nautida traditsioonilisi Kreeka roogasid:

Moussaka (baklažaani ja hakklihaga vormiroog)
Souvlaki (grillitud lihavardad)
Tzatziki (jogurti ja kurgi kaste)
Kalamata oliivid ja feta juust

Thessaloniki on eriti tuntud oma mereandide poolest, samas kui Ateena pakub mitmekesisemat valikut kohalikke ja rahvusvahelisi roogasid. Kreeklased söövad tavaliselt õhtusööki hilja – restoranid täituvad alles pärast kella 21, seega tasub sellega arvestada, kui soovite kogeda ehtsat kohalikku atmosfääri.

Hinnatase

Kreeka hinnad varieeruvad sõltuvalt hooajast ja piirkonnast. Ateenas ja Thessalonikis on hinnatase veidi kõrgem kui väiksemates linnades ja saartel. Keskmine päevane eelarve turisti kohta võib olla 50-200 eurot, sõltuvalt majutusest, toitlustusest ja tegevustest.

Majutuse hinnad algavad umbes 30 eurost ööpäevas hostelites ja 60 eurost keskklassi hotellides. Kohalikus tavernis maksab söök tavaliselt 10-15 eurot inimese kohta, samas kui kõrgema klassi restoranides võivad hinnad alata 25 eurost. 2017. aastal külastas Kreekat üle 30 miljoni turisti, kellest suur osa tuli Euroopa Liidust, mis näitab riigi jätkuvat populaarsust reisisihtkohana.

Linnade võrdlus

Kuigi mõlemad linnad on kultuuriliselt rikkad, on neil oma eripärad:

Ateena on suurlinn, mis pakub rohkem vaatamisväärsusi ja meelelahutust, kuid võib olla ka rahvarohkem ja kiirem. Linna südameks on 19. sajandil kujundatud Syntagma väljak, mida ümbritsevad neoklassitsistlikud hooned ja mis on tihti poliitiliste sündmuste keskpunkt.
Thessaloniki on kompaktsem ja rahulikum, pakkudes autentsemat Kreeka elukogemust ja vähem turiste. Linna kõige iseloomulikum osa on pikk rannapromenaad (umbes 5 km), mis on eriti õhtuti täis jalutajaid, jooksjaid ja kohvikutes istujaid.
Ateena on tuntud oma antiikpärandi poolest, samas kui Thessaloniki on rikas Bütsantsi ja Osmanite perioodi mälestiste poolest. Kui Ateena sümboliks on Akropolis oma klassitsistliku templitega, siis Thessaloniki tunnusmärgiks on Valge Torn oma islamiarhitektuuri mõjutustega.

Kultuuriline kogemus

Kreeka kultuur on sügavalt juurdunud igapäevaellu. Kreeklased on tuntud oma külalislahkuse ja elurõõmu poolest. Külastajad saavad osa võtta erinevatest kultuuriüritustest:

Ateena Epidauria Festival (juuni-august) – üks Euroopa vanimaid kultuurifestivale, mis toimub peamiselt Odeon of Herodes Atticus’e iidses amfiteatris ning pakub etendusi alates klassikalisest teatrist ja ooperist kuni tänapäeva tantsu ja muusikani.
Thessaloniki Rahvusvaheline Filmifestival (november) – Kagu-Euroopa olulisim filmisündmus, mis on kestnud üle 60 aasta. Festival on hüppelaud paljudele Balkani ja Vahemere piirkonna filmitegijatele ning toob igal aastal kokku filmientusiaste üle maailma.
Kreeka rahvapärimused ja muusika – buzuki (keelpill) ja aulos (puhkpill) on olulised instrumendid Kreeka muusikas. Tavapärane on näha spontaanseid muusika- ja tantsuetteasteid kohalikes tavernates, eriti nädalavahetustel.

Rahvatantsud on kreeklaste kultuuris jätkuvalt tähtsal kohal. Tuntumad neist on sirtaki ja kalamatiano, mida võib näha nii organiseeritud õhtutel kui ka spontaanselt pulmades ja kohalikes pidustustes. Tegevus, millele Kreeka linnas viibides kindlasti aega leida, on “volta” – õhtune jalutuskäik, mil kohalikud kogunevad väljakutele ja promenaadidele, et kohtuda sõpradega, nautida õhtusööki ja vestelda hiliste tundideni.

Kokkuvõte

Ateena ja Thessaloniki on kaks Kreeka olulisimat linna, mis pakuvad külastajatele rikkalikku ajaloolist ja kultuurilist kogemust. Ateena, lääne tsivilisatsiooni häll, lummab oma antiikvaremete ja elava linnakultuuriga, samas kui Thessaloniki pakub autentsemat Kreeka elukogemust ja rikkalikku Bütsantsi pärandit.

Eesti reisijatele, kes soovivad avastada Kreeka kultuuri ja ajalugu, on mõlemad linnad suurepäraseks sihtkohaks. Lisaks linnakülastustele tasub kaaluda ka Kreeta saare külastamist, mis pakub nii ajaloolisi vaatamisväärsusi kui ka looduskauneid randu.

Kreeka linnade avastamine on teekond läbi aja, mis võimaldab sukelduda Euroopa tsivilisatsiooni juurtesse ja kogeda rikkalikku kultuuripärandit, mis on kujundanud tänapäeva maailma.