Ajalooline linn kreetal ja selle võluv minevik

Kreeta saar, Vahemere suurim pärl, on olnud paljude iidsete tsivilisatsioonide hälliks ja tunnistajaks. Eesti reisijatele pakub see unikaalset võimalust sukelduda Euroopa tsivilisatsiooni juurtesse, avastades saare rikkalikku ajalugu, mis ulatub aastatuhandete taha. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Kreeta ajaloolistest linnadest ja nende kultuuripärandist.

Minose kultuuri hiilgeaeg (u 3650–1400 eKr)

Kreeta saarel arenes pronksiajal välja Minose kultuur, mida peetakse Euroopa üheks esimeseks kõrgkultuuriks. Seda iseloomustasid monumentaalsed paleekompleksid, keerukas ühiskonnakorraldus ja kõrgetasemeline kunst, mis kõnelevad arenenud tsivilisatsiooni võimekusest ajal, mil suur osa Euroopast alles kujunes.

Knossos – Minose tsivilisatsiooni süda

Knossos oli Minose kultuuri keskus ja suurim lossikompleks Kreetal. Briti arheoloog Arthur Evans avastas selle 20. sajandi alguses, tuues päevavalgele muljetavaldava arhitektuurilise kompleksi, mis on tänapäeval üks Kreeta populaarsemaid vaatamisväärsusi. Knossos oli omal ajal märkimisväärne metropol, mille rahvaarv võis ulatuda 18 000 kuni 100 000 inimeseni, mis teeb sellest ühe maailma vanimaid linnakeskusi.

Knossose palee oli tõeline arhitektuuriline ime:

• Mitmekorruseline ehitis, mis kattis 20 000 ruutmeetrit, mis on umbes kolm jalgpalliväljakut
• Varustatud üllatavalt keeruka veesüsteemi ja kanalisatsiooniga, mis on võrreldav palju hilisemate Rooma saavutustega
• Kaunistatud värviliste freskodega, mis kujutasid igapäevaelu ja rituaale, nagu kuulus “härjahüppajate” fresko
• Labürindiliku ülesehitusega, mis võis inspireerida müüti Minotaurosest ja Theseusest, kes pääses labürindist Ariadne lõngakera abil

Arheoloogid on avastanud, et palee oli ka käsitöö, ladustamise ja kaubanduse keskus, kus toimus aktiivne kaubavahetus teiste Vahemere tsivilisatsioonidega. Leitud on sadu savikannusid, mis sisaldasid oliivõli, veini ja teravilja, viidates keerukale majandussüsteemile.

Teised olulised Minose keskused

Lisaks Knossosele oli Kreetal mitmeid teisi olulisi paleekeskusi, mis moodustasid üheskoos märkimisväärse linnade võrgustiku:

• Phaistos – Kreeta lõunaosas asuv teine suurim paleekompleks, kust leiti kuulus Phaistose ketas, mille salapärast kirja pole teadlastel siiani õnnestunud dešifreerida. Ketas pärineb umbes 1700 eKr ning sellel on 241 sümbolit 45 erineva märgiga, mis on paigutatud spiraalse mustrina.

• Malia – Põhjarannikul asuv kolmas suurim loss, mis on tuntud oma hästi säilinud hoonete jäänuste poolest. Malia paleekompleks oli kuulus oma kullasepatöökodade poolest – sealt on leitud keerulisi kuldehiseid ja ehteid, mis näitavad Minose käsitööliste kõrget meisterlikkust.

• Kato Zakros – Idakalda lossikompleks, mis hävis umbes 1450 eKr, tõenäoliselt Thera vulkaani purske tagajärjel. Kato Zakros oli strateegiliselt tähtis sadamalinn, mis ühendas Kreetat Lähis-Ida ja Egiptusega. Selle palee varemetest on leitud arvukalt importesemeid, sealhulgas elevandiluust esemeid ja poolvääriskive.

Minose kultuur oli tihedalt seotud Vahemere kaubandusega, millest annavad tunnistust Egiptuse ja Süüria päritolu esemed, mis on leitud arheoloogilistel väljakaevamistel. Kreeta kaupmehed vahetasid oma kõrgekvaliteedilist keraamikat, tekstiile ja oliivõli metallide, elevandiluu ja väärisesemete vastu, luues nii ühe esimesi rahvusvahelisi kaubandusvõrgustikke.

Mükeene ajastu ja Kreeka mõju (u 1600–1100 eKr)

Pärast Minose kultuuri langust, mida mõjutas oluliselt Thera vulkaani purse umbes 1600 eKr (tänapäeva Santorini saarel), vallutasid Kreeka mandri mükeenlased Kreeta saare. See sündmus märkis pöördepunkti saare ajaloos ja tõi kaasa põhjalikke kultuurilisi muutusi.

Mükeenlaste võimu all

Mükeenlaste valitsemisajal säilitas Knossos oma kultuurilise tähtsuse, kuid muutus mükeenlaste võimu keskuseks. Mükeenlased tõid kaasa oma keele (varajase kreeka keele vormi) ja kultuurilised tavad, mis hakkasid Kreeta kultuuri mõjutama, kuid säilis ka palju kohalikke traditsioone.

Sel perioodil:

• Kreeklased asutasid kolooniaid Väike-Aasiasse, Itaaliasse ja Musta mere äärde, laiendades oma kultuurilist ja kaubanduslikku mõju
• Kreeta kaubandusvõrgustikud laienesid veelgi, ulatudes Egiptusest Sitsiiliani
• Arenes välja lineaar B kiri, mida kasutati varajase kreeka keele kirjapanekuks ja mis dešifreeriti alles 1950. aastatel Michael Ventrisi poolt

Mükeenlaste valitsusaega iseloomustas ka sõjaline organiseeritus – paleede ümber ehitati tugevad müürid ja ilmusid esimesed sõdalaste kujutised kunstis. Kreeta linnad muutusid kindlustatuks, näidates, et ajastu muutus ebastabiilsemaks võrreldes eelneva rahumeelse Minose perioodiga.

Tume ajajärk (1100–800 eKr)

Umbes 1100 eKr algas nn tume ajajärk, mil Kreeka tsivilisatsioon lagunes, kiri ununes ja rahvaarv vähenes märkimisväärselt. Selle perioodi kohta on vähe teada, kuid arheoloogilised leiud viitavad, et paljud linnad hüljati või kahanesid väiksemateks asulateks.

Tumeda ajastu jooksul:

• Kreeta elanikkond koondus kõrgematele ja raskesti ligipääsetavatele aladele, otsides kaitset mereröövlite rünnakute eest
• Metalli töötlemise oskused säilisid, kuigi kvaliteet vähenes
• Püsimajäänud asulates tekkisid kohalikud võimukeskused, mis panid aluse hilisematele linnriikidele

See periood oli kriitiline üleminekuaeg, mis viis lõpuks klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni tekkeni, mille mõju Lääne kultuurile on raske ülehinnata.

Arhailine ja klassikaline periood (8.–4. sajand eKr)

Alates 8. sajandist eKr hakkas Kreeta taas õitsema. Sel perioodil tekkisid saarel mitmed olulised linnriigid, mis arendasid oma poliitilisi süsteeme, kunsti ja arhitektuuri.

Olulisemad linnriigid

• Gortyn – Antiikaja linn Lõuna-Kreetal, mis sai hiljem Rooma provintsi keskuseks. Gortyn on kuulus oma 5. sajandist eKr pärit seadusetekstide poolest, mis on kivisse raiutud. Need 12 tahvlil asuvad seadused on Euroopa vanimad säilinud õigustekstid ja katavad teemasid nagu abielu, lahutus, pärimine ja orjade õigused. Tänapäeval saab külastaja näha neid kivitahvleid osaliselt taastatud Gortyna arheoloogilises pargis.

• Kydonia (tänapäeva Chania) – Lääne-Kreeta linn, mida mainitakse juba Homerose eepostes kui ühte Kreeta viiest olulisemast linnast. See oli oluline kaubanduskeskus, mis spetsialiseerus veini ja oliivõli ekspordile. Chania vanalinn on tänapäeval üks Kreeta kaunimaid vaatamisväärsusi oma Veneetsia-aegse sadama ja arhitektuuriga.

• Aptera – Kindlustatud linn, mis oli tuntud oma templite poolest ja kontrollis strateegilist Souda lahte. Linna nimi tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab “ilma tiibadeta,” viidates müütilisele võistlusele sireenide ja muusade vahel, mille järel kaotanud sireenid loobusid oma tiibadest. Aptera varemed asuvad mäenõlval, pakkudes hingematvaid vaateid Valge mägede ahelikule ja Souda lahele.

Nende linnriikide areng toimus paralleelselt Kreeka kolonisatsiooniga Vahemere lääneosas, mis tugevdas veelgi kreeka kultuuri mõju kogu regioonis. Klassikalisel perioodil oli Kreeta siiski mõnevõrra eraldatud üldisest Kreeka kultuuriruumist, säilitades oma ainulaadseid traditsioone ja kombeid.

Hellenismi ja Rooma võimu ajastu (4. sajand eKr – 395 pKr)

Aleksander Suure vallutuste järel algas hellenismi ajastu, mil kreeka kultuur levis üle kogu Vahemere piirkonna. Kreeta linnad säilitasid oma autonoomia, kuid olid üha enam mõjutatud laiemast hellenistlikust maailmast, mille keskusteks said Alexandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias.

Hellenismi perioodil:

• Kreeta linnad lõid mõnel juhul omavahelisi liite vastastikuseks kaitseks
• Kohalikud käsitöölised hakkasid järgima hellenistlikku stiili arhitektuuris ja kunstis
• Populaarseks muutusid suurejoonelised avalikud hooned nagu teatrid ja turgplatsid (agorad)

146. aastal eKr alistasid roomlased Kreeka, ja Kreeta saar muutus Ahhaia provintsi osaks. 67. aastal eKr muutus Kreeta eraldi provintsiks, mida ühendati Kürenaikaga (tänapäeva Liibüa). Kuigi linnad kaotasid oma poliitilise tähtsuse, säilitasid nad kultuurilise rolli. Rooma perioodil:

• Gortyn sai Kreeta ja Kürenaia provintsi pealinnaks, muutudes oluliseks administratiivkeskuseks
• Ehitati uusi avalikke hooneid, teatreid ja amfiteatreid, mille varemeid saab tänapäeval külastada
• Rajati ulatuslik teedevõrk, mis ühendas saare eri piirkondi ja hõlbustas kaubandust
• Kreeta vein ja oliivõli muutusid populaarseks ekspordikaubaks kogu Rooma impeeriumis

Rooma ajastu linnade väljakaevamistel on leitud viiteid, et Kreeta oli tihedalt seotud impeeriumi majandussüsteemiga – leitud on Rooma münte, keraamikat ja luksuskaupu kogu Vahemere piirkonnast.

Kreeta kultuuripärand tänapäeval

Kreeta ajaloolised linnad pakuvad tänapäeva reisijatele ainulaadset võimalust kogeda Euroopa tsivilisatsiooni juuri. Kreeta reis võimaldab avastada nii iidseid varemeid kui ka elava traditsiooniga kogukondi, mis on säilitanud oma kultuurilise identiteedi läbi aastatuhandete.

Arheoloogilised väljakaevamised jätkuvad Kreetal ka tänapäeval, tuues pidevalt päevavalgele uusi leide, mis täiendavad meie arusaama saare rikkalikust ajaloost. Näiteks avastati 2018. aastal Chania lähedalt miniatuursed kuldehted, mis pärinevad Minose ajastust ja näitavad tolleaegsete meistrite uskumatut oskustaset.

Kreeta kultuuripärand on tihedalt põimunud saare toidukultuuri ja rahvapärimustega. Kreeta köök, mis põhineb oliiviõlil, värsketel köögiviljadel ja mereandidel, on üks tervislikumaid Vahemere piirkonnas. Paljud tänapäeval kasutatavad retseptid pärinevad iidsetest aegadest – näiteks meega segatud juust, mida mainiti juba antiikajal, on siiani Kreeta köögi osa.

Kreeta muuseumid on väärt külastamist, eriti Heraklioni Arheoloogiamuuseum, mis on üks Euroopa parimaid oma Minose kultuuri eksponaatide poolest. Seal saab imetleda kuulsat “härjahüppaja” freskot, keerukaid kuldehteid ja salapärast Phaistose ketast.

Parim aeg Kreeta ajalooliste paikade külastamiseks

Kreeta ajalooliste linnade külastamiseks on parim aeg kevad või sügis, kui temperatuurid on mõõdukad ja turistide hulk väiksem. See võimaldab rahulikult avastada arheoloogilisi paiku ja nautida kohalikku kultuuri.

Aprillist juunini on Kreeta maastik kaunistatud metsikute lilledega, mis lisavad värvi muistsete linnade varemetele. September ja oktoober pakuvad samuti meeldivat kliimat, kus päevatemperatuur jääb enamasti 20-25°C piirimaile, mis on ideaalne linnade avastamiseks ja mägimatkadeks.

Kõrghooajal (juuni-august) võivad populaarsemad kohad nagu Knossos olla ülerahvastatud ja hinnad kõrgemad. Keskpäevane palavus, mis võib ulatuda üle 30°C, võib muuta pikaajalise ringivaatamise ebamugavaks. Samas on suvel ideaalne aeg kombineerida kultuurireisi rannapuhkusega, kuna Kreeta pakub mõlemaks suurepäraseid võimalusi.

Talvel on paljud turistidele suunatud kohad suletud, kuid suuremad linnad nagu Heraklion ja Chania elavad oma tavapärast elu, pakkudes autentsemat kogemust. Arheoloogilised paigad on avatud ka talvel, kuigi lühema külastusajaga.

Kokkuvõte

Kreeta ajaloolised linnad on elavaks tunnistuseks saare rikkalikust kultuuripärandist, mis ulatub aastatuhandete taha. Minose kultuurist kuni Rooma perioodini on Kreeta olnud oluline keskus Vahemere piirkonnas, mõjutades oluliselt Euroopa tsivilisatsiooni arengut.

Iidse Knossose labürintlikud koridorid, Phaistose salapärane ketas, Gortyni kivisesse raiutud seadused ja Chania Veneetsia-aegne sadam jutustavad lugusid erinevatest ajastutest, mis on kihiti ladestunud sellel ajaloolisel saarel. Need paigad ei ole lihtsalt turistide vaatamisväärsused, vaid aknad minevikku, mis aitavad meil mõista, kuidas arenesid varased Euroopa kultuurid.

Eesti reisijatele pakub Kreeta võimalust sukelduda Euroopa kultuuri juurtesse, avastades saare iidseid linnu, nautides kohalikku kööki ja kogedes kreeka kultuuri rikkusi. Kreeta kliima teeb saare külastamise meeldivaks aastaringselt, kuigi parimad perioodid on kevad ja sügis.

Kreeta ajalooliste linnade avastamine ei ole pelgalt reis minevikku, vaid ka võimalus mõista, kuidas iidsed tsivilisatsioonid on kujundanud tänapäeva Euroopa kultuuri ja ühiskonda. Saar pakub unikaalset kombinatsiooni ajaloost, looduslikust ilust ja elust kihisevast tänapäevasest kultuurist, mis teeb sellest unustamatu reisisihtkoha.