Itaalia maakonnad ja nende eripärad

Itaalia on mitmekesine riik, mille 20 maakonda pakuvad erinevaid kogemusi, maastikke, kultuure ja ajaloolisi vaatamisväärsusi. Eesti reisijatele on Itaalia populaarne sihtkoht, kuid sageli jääb tähelepanuta, kui erinevad on riigi piirkonnad üksteisest. Selles artiklis anname ülevaate Itaalia maakondadest, nende geograafiast, kultuurilistest eripäradest ja ajaloolisest kontekstist.

Itaalia haldusjaotus ja geograafia

Itaalia on jaotatud 20 maakonnaks (regiooni), millest viis on autonoomsed eriseadustega piirkonnad: Sitsiilia, Sardiinia, Trentino-Alto Adige, Friuli-Venezia Giulia ja Valle d’Aosta. Need autonoomsed piirkonnad naudivad suuremat iseseisvust kohalikes küsimustes, eriti kultuuri, hariduse ja majanduse valdkonnas, mis on oluline eripära Itaalia erinevate piirkondade võrdluses.

Geograafiliselt võib Itaalia jagada kolmeks peamiseks piirkonnaks:

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia hõlmab maakondi nagu Lombardia, Piemonte, Veneto, Trentino-Alto Adige ja Friuli-Venezia Giulia. Seda piirkonda iseloomustavad:

Alpid põhjaosas, mis pakuvad suurepäraseid suusakuurorte ja mägimatku
Viljakas Po jõe madalik, mis on Itaalia põllumajanduse keskus
Industrialiseeritud linnad nagu Milano, Torino ja Bologna
Maalilised järved, sealhulgas Como, Garda ja Maggiore

Põhja-Itaalia kliima on kontinentaalsem võrreldes ülejäänud riigiga, külmade talvede ja soojema suvega. Piemonte maakonnas saab näiteks nautida nii mägesid kui ka veiniistandusi, samuti osaleda kohalikes karnevalidel. Talvel saab Alpides nautida suurepäraseid suusanõlvu - näiteks Dolomitide mäestik pakub üle 1200 km suusaradu ja mäeküljed on sageli kaetud särava valge lumega kuni aprillini.

Kesk-Itaalia

Kesk-Itaalia piirkonda kuuluvad Toscana, Umbria, Marche, Lazio ja Abruzzo. Seda piirkonda iseloomustavad:

Künklik maastik, eriti Toscanas ja Umbrias
Ajaloolised linnad nagu Firenze, Siena ja Rooma
Viinamarjaistandused ja oliivisalud
Mitmekesine rannikujoon Aadria ja Türreeni mere ääres

Kesk-Itaalia on tuntud oma rikkaliku kultuuri ja ajaloo poolest, siin asub ka Itaalia pealinn Rooma, kus paikneb Vatikani linnriik. Umbria piirkond on tuntud kui “Itaalia roheline süda” oma puutumatute metsade ja maaliliste orgude tõttu. Toscana küngastelt avaneb vaade, mis on inspireerinud kunstnikke sajandeid - kuldsed viljapõllud, küpressid ja kivimajadega külad mäetippudel.

Lõuna-Itaalia ja saared

Lõuna-Itaalia (tuntud ka kui Mezzogiorno) hõlmab maakondi nagu Campania, Apuulia (Puglia), Basilicata, Calabria ja Molise, samuti saari Sitsiilia ja Sardiinia. Seda piirkonda iseloomustavad:

Apenniinide mäestik, mis läbib poolsaare keskosa
Pikk rannikujoon ja imelised rannad
Vulkaanid nagu Etna Sitsiilias ja Vesuuv Campanias
Kreeka-rooma pärand, eriti Sitsiilias ja Campanias

Lõuna-Itaalia kliima on tüüpiliselt vahemereline, pehmete talvede ja kuumade suvedega. See piirkond on ideaalne neile, kes soovivad nautida päikest ja merd. Apuulia rannik pakub kristallselget vett ja valgetest kivimajadest külasid (trulli), mis paistavad nagu muinasjutust. Sitsiilia vulkaaniline maastik loob kontrastse keskkonna, kus saab ühel päeval nautida mägimatka ning järgmisel värsket meretoitu rannakülades.

Kultuurilised erinevused maakondade vahel

Itaalia kultuuriline mitmekesisus on sama rikkalik kui selle geograafiline mitmekesisus. Itaalia erinevate piirkondade võrdlus näitab, et iga maakond pakub unikaalset kultuurilist kogemust:

Toidukultuur

Itaalia toidukultuur on maailmakuulus, kuid vähesed teavad, kui palju see erineb piirkonniti:

Põhja-Itaalias domineerivad riisi- ja polentaroogad, samuti rikkalikud liharoogad
Kesk-Itaalias leiab rohkem pastaroogasid, lambaliha ja vürtsikad tomatikastmed
Lõuna-Itaalias ja saartel on menüüs rohkem mereande, oliiviõli ja vürtsikaid maitseid

Näiteks Sitsiilia köök on saanud mõjutusi araabia, kreeka ja hispaania kultuuridest, samas kui Lombardia köök peegeldab rohkem Kesk-Euroopa mõjusid. Emilia-Romagna piirkond on tuntud oma parmesani juustu, Modena balsamiäädika ja Prosciutto di Parma (Parma singi) poolest - kolm toodet, mis on määratlenud Itaalia köögi kuvandit kogu maailmas.

Venetos leiab risotto al nero di seppia (risotto tindikalaga), samas kui Sitsiilias on kohalikuks spetsialiteediks arancini (riisipallid) ja cannoli magustoidud. Liguurias valmistatakse pesto kastet värskest basiilikust, piiniapähklitest ja oliiviõlist, mis on täiesti erinev Calabria vürtsikast ‘nduja vorstist.

Keel ja dialektid

Kuigi itaalia keel on riigikeel, räägitakse erinevates piirkondades erinevaid dialekte, mis võivad olla üksteisest väga erinevad:

Põhja-Itaalias on tugevad gallia-romaani mõjud
Kesk-Itaalias räägitakse kõige lähedasemalt standarditaalia keelele
Lõuna-Itaalias ja saartel on säilinud arhailisemad dialektid, mida mõjutavad kreeka, araabia ja hispaania keeled

Autonoomsetes piirkondades nagu Trentino-Alto Adige räägitakse ka saksa keelt, Friuli-Venezia Giulias friuuli keelt ja Valle d’Aostas prantsuse keelt.

Napoli dialekt on nii erinev standarditaalia keelest, et mõned itaallased teistest piirkondadest võivad seda vaevalt mõista. Sardiinia keelt (sardu) peetakse isegi eraldi romaani keeleks, mitte lihtsalt itaalia keele dialektiks, sest see on arenenud otse ladina keelest ja säilitanud mitmeid arhailisi omadusi.

Traditsioonid ja festivalid

Itaalia on kuulus oma festivalide ja ürituste poolest, mis erinevad piirkonniti:

Veneetsia karneval Venetos
Palio di Siena hobusevõistlus Toscanas
San Gennaro festival Napolis
Santa Rosalia festival Palermos, Sitsiilias

Need festivalid peegeldavad kohalikke traditsioone ja ajalugu, pakkudes sügavamat arusaama piirkonna kultuurist.

Siena Palio ei ole lihtsalt hobusevõistlus, vaid sügavalt juurdunud traditsioon, kus linna 17 linnaosa (contrada) võistlevad omavahel auhinnaräti (palio) pärast. Võistlus toimub Piazza del Campo väljakul, kus hobused peavad ümber platsi kolm ringi galoppima ilma sadulata. Iga contrada esindab erinevat sümbolit (näiteks kaksikud, draakon, hunt) ja enne võistlust toimub muljetavaldav ajalooliste kostüümide paraad.

Ajalooline kontekst

Itaalia maakondade erinevused on sügavalt juurdunud riigi keerulises ajaloos:

Antiikaja pärand

Rooma impeeriumi pärand on nähtav kogu Itaalias, eriti Lazios, kus asub Rooma linn. Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias on säilinud ka Vana-Kreeka asunduste jäljed, nagu Sürakuusa ja Agrigento templid.

Valle dei Templi (Templite org) Agrigento linnas Sitsiilias on üks paremini säilinud vanakreeka templite komplekse maailmas, kus seisab Concordia tempel, mis on peaaegu täielikult säilinud 2500 aastat. Samas Pompei ja Herculaneum Campanias pakuvad ainulaadset võimalust näha täielikult säilinud rooma linna, mis mattus Vesuuvi purske alla 79. aastal pKr. Need arheoloogilised leiud on nagu ajakapslid, mis paljastavad antiikaja inimeste igapäevaelu detaile.

Keskaja ja renessansi mõjud

Keskajal ja renessansiajal oli Itaalia jagatud mitmeks väikeseks riigiks ja vabariigiks:

Põhja-Itaalias õitsesid kaubandusvabariigid nagu Veneetsia ja Genova
Kesk-Itaalias domineerisid Firenze ja Paavsti riik
Lõuna-Itaaliat valitsesid erinevad välismaised dünastiad (normannid, hispaanlased)

Need ajaloolised erinevused on kujundanud kohalikku arhitektuuri, kunsti ja traditsioone, mida saab näha Itaalia vaatamisväärsuste külastamisel.

Firenze Mediici perekonna patronaaž tõi kaasa renessansi õitsengu, mille tulemusena valmisid Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Botticelli meistritööd. Veneetsia Vabariigi kaubanduslik edu tõi linna idamaised mõjutused ja unikaalse arhitektuuristiili, mis segab bütsantsi, gooti ja renessansi elemente. Samas Napoli Kuningriigis, mis oli Hispaania võimu all, võib näha selgeid barokkstiili mõjutusi, eriti kirikutes ja paleedes.

Ühinemisest tänapäevani

Itaalia ühendati üheks riigiks alles 1861. aastal, mis tähendab, et paljud piirkonnad säilitasid oma eripärad. Põhja- ja Lõuna-Itaalia vahel on endiselt märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused:

Põhja-Itaalia on industriaalsem ja jõukam
Lõuna-Itaalia on traditsioonilisem ja põllumajanduslikum

Need erinevused mõjutavad ka Itaalia hindu, kus põhjapiirkonnad on tavaliselt kallimad kui lõunapiirkonnad.

Statistika näitab, et Põhja-Itaalia majandus moodustab ligikaudu 60% kogu riigi SKP-st, kuigi seal elab alla poole elanikkonnast. Samas Lõuna-Itaalias on olnud kõrgem tööpuuduse määr – mõnedes piirkondades 2020. aastal koguni üle 20%, mis on peaaegu kolm korda kõrgem kui põhjas.

Populaarsed sihtkohad maakondade kaupa

Lombardia

Milano – moe ja disaini pealinn
Como järv – luksuslik puhkusepiirkond

Veneto

Veneetsia – kanalite linn
Verona – Romeo ja Julia linn

Toscana

Firenze – renessansi häll
Siena – keskaegne linn
Chianti – kuulus veiniregioon

Lazio

Rooma – igavene linn
Vatikan – katoliikluse keskus

Campania

Napoli – pizza sünnilinn
Amalfi rannik – hingemattev rannikuala
Pompeii – Vesuuvi purske all säilinud antiiklinn

Sitsiilia

Palermo – saare pealinn
Taormina – kaunis kuurortlinn
Etna – Euroopa kõrgeim aktiivne vulkaan

Soovitused Eesti reisijatele

Kui plaanite reisi Itaaliasse, tasub arvestada maakondade erinevustega:

Reisiaeg – Põhja-Itaalias on parim aeg kevad ja sügis, Lõuna-Itaalias ja saartel sobib ka talv mõõdukate temperatuuridega.
Transport – Põhja- ja Kesk-Itaalias on hästi arenenud rongivõrgustik, Lõuna-Itaalias ja saartel võib olla mugavam rentida auto.
Eelarve – Itaalia hinnad varieeruvad piirkonniti, Põhja-Itaalia on üldiselt kallim kui Lõuna-Itaalia.
Keel – Põhja-Itaalias on inglise keele oskus levinum, Lõuna-Itaalias võib olla kasulik osata mõned itaaliakeelsed fraasid.

Itaalia maakondade mitmekesisus võimaldab leida igale reisijale sobiva sihtkoha, olgu selleks kultuurihuviline, gurmaan, loodusesõber või rannapuhkuse otsija. Iga piirkond pakub unikaalset kogemust, mis erineb teistest ja rikastab teie reisikogemust.

Kuigi Itaalia on populaarne sihtkoht, tasub avastada ka teisi Vahemere äärseid riike nagu Kreeta saar või kaugemaid eksootilisi paiku nagu Costa Rica või Jamaica, mis pakuvad samuti rikkalikku kultuuri ja looduskogemust.